KES MA OLEN?....
Ma arvan, et Sa ei ole selles kindel. Sa oled kahevahel. Sa klõpsasid mingit linki või sattusid siia juhuslikult. Linki klõpsata oli lihtne. Selleks kulus vaid hetk, mis on kiirem kui silma pilgutus. Edasine on juba suurem vaev, peab keskenduma. See käib Sul üle võimete.
Nüüdseks on Sul juba soov see aken ristist kinni panna ja oma senist tegevust jätkata. Siiani ei ole Sa midagi uut veel teada saanud.
Seda arvad Sina! Sa ei ole olnud keskendunud ja Sind lihtsalt ei huvita. Kuid praeguseks olen andnud Sulle esmamulje mingist olematust killust, milleni Su ajutegevus ei ole veel küündinud. Kui üldse kunagi küündibki. Ootan huviga tagasisidet, millest Sa aru said. Millest ma sel hetkel mõtlesin? Kas tabasid ära selle, milleni ma ei usu Sind küündivat?.
Olgu! ....Tahad saada veidikenegi aimu, kes olen?
Soovitaksin Sul ümber mõelda. Mina tunnen Sind. Tean, mida Sa tahad, mida Sa tunned, mida Sa ihaldad. Kindel on see, et Sa ei soovi saada teada, kes olen. Sind ei huvita see mitte üks raas. See, miks Sa siin oled, on puhas uudishimu tundmatu vastu. Olen siiralt imestunud, et Sa oled siiani vastu pidanud. Pilk. Siiras pilk.
Hea küll. Sellesse ümaresse juttu veidi konkreetsust. Ümaramat konkreetsust. Kes olen?
Olen kui kameeleon. Õigemini kameeleoni vari. Olen püüdnud olla märkamatu. Miks? Lihtsalt, et ellu jääda. Õppida jääma ellu, kus puudub kaitsja, hoolitseja, õpetaja. Olen kohanenud igasse keskkonda, peaaegu. Seda ei olegi tegelikult vaja. Kui Sa ei taha, et Sind märgatakse, siis keegi ei märkagi Sind. kui sa end eest ära ei nihuta, siis võidakse isegi peale astuda. Võid olla suisa nii märkamatu, et kui Sa valu pärast ei karjata, siis ei teadvustatagi, et Sulle peale astuti. Kui valust karjatad, siis tehakse suured silmad, uuritakse ümbrust ja kui lõpuks Sind nähakse, tehakse suured silmad ja üle huulte libiseb parimal juhul "vabandust".
Aga tegelikult, kes oled Sina? Kas tead seda?
Ma ei pea silmas seda, et mis on Su nimi, mis rahvusest Sa oled, mis nahavärvi omad, millal sündisid vaid seda, kes Sa tegelikult oled? Kas tead, mida tahad. Mitte lihtsalt tahad, vaid tõeliselt tahad? Mida oled Sa selle saamiseks teinud? Kas oled selle ära teeninud?
Millest Sa mõtled, kui oled üksi.
Mida Sa tõeliselt tunned? Unusta oma emotsioonilised soovid. Mõtle oma teadmistest ja kogemustest tuginevatele soovidele. Kas Sa väljendad neid või surud need maha? Kas enda varjamine muudab Sinu suhtumist ja suhtlemist teiste inimestega? Sa ei tea?
Mhhh, ja Sa tahad teada, kes olen mina? Arvan, et keegi ei saa enne tundma teisi, kui ei tunne iseennast.
PAUS........
Siinne võib veel täieneda või üldse muutuda
