tag:blogger.com,1999:blog-66363572210295117602011-10-07T08:59:18.232-07:00Teekond tundmatusseMeil kõigil on sama lõpp-peatus. Oluline on vaid see, millise teekonna keegi sinna jõudmiseks valib!integritatehttp://www.blogger.com/profile/10531562537944681043noreply@blogger.comBlogger21100tag:blogger.com,1999:blog-6636357221029511760.post-72948721508102565532011-10-06T07:04:00.001-07:002011-10-06T08:15:31.334-07:00KES MA OLEN?<div style="color: white;"><br /></div><div style="color: white;"><br /></div><div style="color: white;"><br /></div><div style="color: white;">KES MA OLEN?....</div><div style="color: black;"><br /></div><div style="color: black;"><br /></div>Kas selleks oledki Sa siin, et teada saada, kes olen? Oled Sa selles ikka päris kindel, et tahad teada saada, kes olen?<br />Ma arvan, et Sa ei ole selles kindel. Sa oled kahevahel. Sa klõpsasid mingit linki või sattusid siia juhuslikult. Linki klõpsata oli lihtne. Selleks kulus vaid hetk, mis on kiirem kui silma pilgutus. Edasine on juba suurem vaev, peab keskenduma. See käib Sul üle võimete.<br /><br />Nüüdseks on Sul juba soov see aken ristist kinni panna ja oma senist tegevust jätkata. Siiani ei ole Sa midagi uut veel teada saanud.<br /><br />Seda arvad Sina! Sa ei ole olnud keskendunud ja Sind lihtsalt ei huvita. Kuid praeguseks olen andnud Sulle esmamulje mingist olematust killust, milleni Su ajutegevus ei ole veel küündinud. Kui üldse kunagi küündibki. Ootan huviga tagasisidet, millest Sa aru said. Millest ma sel hetkel mõtlesin? Kas tabasid ära selle, milleni ma ei usu Sind küündivat?.<br /><br />Olgu! ....Tahad saada veidikenegi aimu, kes olen?<br /><br />Soovitaksin Sul ümber mõelda. Mina tunnen Sind. Tean, mida Sa tahad, mida Sa tunned, mida Sa ihaldad. Kindel on see, et Sa ei soovi saada teada, kes olen. Sind ei huvita see mitte üks raas. See, miks Sa siin oled, on puhas uudishimu tundmatu vastu. Olen siiralt imestunud, et Sa oled siiani vastu pidanud. Pilk. Siiras pilk.<br /><br />Hea küll. Sellesse ümaresse juttu veidi konkreetsust. Ümaramat konkreetsust. Kes olen?<br /><br />Olen kui kameeleon. Õigemini kameeleoni vari. Olen püüdnud olla märkamatu. Miks? Lihtsalt, et ellu jääda. Õppida jääma ellu, kus puudub kaitsja, hoolitseja, õpetaja. Olen kohanenud igasse keskkonda, peaaegu. Seda ei olegi tegelikult vaja. Kui Sa ei taha, et Sind märgatakse, siis keegi ei märkagi Sind. kui sa end eest ära ei nihuta, siis võidakse isegi peale astuda. Võid olla suisa nii märkamatu, et kui Sa valu pärast ei karjata, siis ei teadvustatagi, et Sulle peale astuti. Kui valust karjatad, siis tehakse suured silmad, uuritakse ümbrust ja kui lõpuks Sind nähakse, tehakse suured silmad ja üle huulte libiseb parimal juhul "vabandust".<br /><br />Aga tegelikult, kes oled Sina? Kas tead seda?<br />Ma ei pea silmas seda, et mis on Su nimi, mis rahvusest Sa oled, mis nahavärvi omad, millal sündisid vaid seda, kes Sa tegelikult oled? Kas tead, mida tahad. Mitte lihtsalt tahad, vaid tõeliselt tahad? Mida oled Sa selle saamiseks teinud? Kas oled selle ära teeninud?<br /><br />Millest Sa mõtled, kui oled üksi.<br />Mida Sa tõeliselt tunned? Unusta oma emotsioonilised soovid. Mõtle oma teadmistest ja kogemustest tuginevatele soovidele. Kas Sa väljendad neid või surud need maha? Kas enda varjamine muudab Sinu suhtumist ja suhtlemist teiste inimestega? Sa ei tea?<br /><br />Mhhh, ja Sa tahad teada, kes olen mina? Arvan, et keegi ei saa enne tundma teisi, kui ei tunne iseennast.<br /><br />PAUS........<br /><br /><i>Siinne võib veel täieneda või üldse muutuda</i><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/6636357221029511760-7294872150810256553?l=reconditus.blogspot.com' alt='' /></div>integritatehttp://www.blogger.com/profile/10531562537944681043noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6636357221029511760.post-11905702109152366282011-10-03T02:46:00.001-07:002011-10-06T07:31:25.126-07:00ALGUS?Millest see kõik algas? Minu esimene postitus siinses maailmas oli vaid üks kommentaar, mille pidin kindlasti postitama. Seetõttu olin sunnitud end siin registreerima:)<br /><br />Lugesin huvitavat sähvatust, mis pani minu mõtted tööle.<br /><br /><a href="http://ingrit-rebane.blogspot.com/2011/06/et-olla-asendamatu-tuleb-olla-eriline.html?showComment=1308156642955#c6547610796612451172" title="comment permalink">15. juuni 2011 9:50</a><br /><dl class="avatar-comment-indent" id="comments-block"><dd class="comment-body" id="Blog1_cmt-6547610796612451172"><span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;">Ma avan silmad. Vaatan ringi. Mitte midagi ei ole näha. Ajan silmad pärani, pingutan nii väga, et suisa tunnen, kuidas silmamunad pealuust välja vupsaksid, kui neid miski kinni ei hoiaks. Ikka ei ole midagi näha. Tunnen vaid õhku, seda kuivatavat õhku, mis kraabib nagu liivapaber mu silmi. Tahan silmad sulgeda, aga kardan. Kardan, et ma ei näe siis midagi. Rumalus, nagu praegu näeksin. Siin on kottpime. Ei mingit valgust. Täitsa lootusetu. Kuhu ma sattunud olen? Midagi ei meenu. Kummaline. Kes tahab unustada, kes tahab meelde tuletada. Kellel on kõik meeles, tahab unustada, kes midagi ei mäleta, tahab mäletada. Kas ikka tahab? Ebakindel jah. Parem siiski teada seda, et tahaks unustada, kui teada seda, et mitte midagi ei tea.</span> <span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;">.</span> <span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;">.</span> <span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;">.</span> <span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;">----------------------------------------------------------</span> <div style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;"> <i>Vaikus. Haudvaikus. Kuulen vaid iseenda hingamist. Hoian hinge kinni. Silmamunad paisuvad. Huvitav, kas peaks ehk pilgutama. Pilgutan, kuulen, kuidas õhus kaikub õhkhõrnalt klõps-klõps. Pahvatan ehmunult hinge kopsust välja. Silmad on nagu liivapaberi vahel. Pilgutan mitmeid kordi, et taastada nende omapärane niiskus. Ma suisa hingeldan. Oleksin nagu maratonjooksult tulnud. Kuid see on vaid pete. Ma pole end liigutanudki. Pikka aega. Ainult silmalaud ja kops on veidi mahvi saanud. Ma üritasin pääseda. Aga kuhu? Huvitav, kas pääsesin sinna, kuhu tahtsin. Et olengi praegu seal, kuhu tahtsin? Hingamine on taastunud. Ehk peaksin edasi liikuma? Aga kuhu? Kuhu poole üldse liikuda. Mitte midagi ei ole näha. Julgus puudub. Kui astun sammu, kukun äkki auku. Või äkki olengi juba augus?</i></div><div style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;"><i>---------------------------------------------------------- Ärkan karjatades. Vaatan ringi. On öö. Taevalaotus on kaetud tähtedega. Siravad kui rõõmsad selle üle, et on märganud kedagi, kes nende üle rõõmustab. Kondid on valusad. Ajan end vaevaliselt püsti. Tunnen, kuidas elu kehasse tagasi tuleb. Mäletada või unustada. Olen otsustanud. Kui ei mäleta, puudub minevik. Puudub minevik, jääb tulevik tulemata. Piisab vaid olevikust. Kuid hetke möödudes on saanud sellest minevik ja mul on lootus tulevikuks. Võib-olla! </i></div><i style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;"> </i></dd><dd class="comment-footer"><span style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;"> </span><i style="font-family: "Courier New",Courier,monospace;"><span class="comment-timestamp"> <a href="http://ingrit-rebane.blogspot.com/2011/06/et-olla-asendamatu-tuleb-olla-eriline.html?showComment=1308156642955#c6547610796612451172" title="comment permalink"> </a></span></i> </dd></dl><br /><br />Kui Sind huvitab, millele ma nii reageerisin, siis loe sellelt aadressilt <a href="http://ingrit-rebane.blogspot.com/2011/06/et-olla-asendamatu-tuleb-olla-eriline.html?showComment=1308156642955#c6547610796612451172" title="comment permalink">minu originaal kommentaari</a> ning veidi ülespoole vaadates leiad ka ühe kena neiu kirjatöö, just selle sama, mis pani minu ajud nii reageerima.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/6636357221029511760-1190570210915236628?l=reconditus.blogspot.com' alt='' /></div>integritatehttp://www.blogger.com/profile/10531562537944681043noreply@blogger.com0